Muusika ja helide mitmekesisest mõjust inimesele olid teadlikud juba meie kauged esivanemad. Muusikat kasutati iidsetel aegadel tervistava vahendina, aluseks usk heli üleloomulikku jõudu. Esimesed kirjalikud teated muusika raviva toime kasutamisest pärinevad juba 1500 a. e.Kr. Egiptuse papüürustekstidest. Tänapäevasele muusikateraapiale pandi alus aga alles pärast Teist maailmasõda Ameerika Ühendriikides, kust see tänaseks on levinud üle kogu maailma. Eestisse jõudis muusikateraapia 1980-ndatel aastatel, loe lähemalt SIIT.
Muusikateraapia ametlik definitsioon (kinnitatud Ülemaailmse Muusikateraapia Föderatsiooni üldkogul 1996. aastal):
Muusikateraapia on muusika ja/või selle elementide (heli, rütmi, meloodia, harmoonia) kasutamine kvalifitseeritud muusikaterapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis, mis on kavandatud suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise ja teiste terapeutiliste eesmärkide lihtsustamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi. Muusikateraapia eesmärgiks on arendada potentsiaale ja/või taastada indiviidi funktsioone nii, et ta saavutaks parema intra- ja interpersonaalse integratsiooni, seega saavutada parem elukvaliteet ennetamise, taastamise või ravi kaudu.
Muusikateraapia näol on tegemist üksikasjalikult planeeritud ja konkreetse kliendi näidustustest ja vajadustest lähtudes eesmärgistatud raviprotsessiga, milles klient (rühmateraapia puhul kliendid) ja terapeut suhtlevad omavahel peamiselt muusikaliste vahendite abil ja kaudu. Iga juhtum on unikaalne, nii valitakse ka otstarbekaimad töömeetodid ja sekkumistehnikad konkreetset klienti silmas pidades.
Muusikateraapia kuulub loovteraapiate hulka. Nii, nagu ka paljud teised loovteraapiad, on muusikateraapia suuresti mitteverbaalne teraapia. Antud asjaolu teeb võimalikuks teraapia ka niisugustele inimestele, kes ei ole võimelised või ei soovi end verbaalselt väljendada. Samuti on näiteks kasvõi emotsioone lihtsam ja ka turvalisem väljendada muusikas kui sõnade abil.
Muusikateraapia tehnikad
Aktiivse/ekspressiivse muusikateraapia all mõistetakse teraapiat, kus on tegemist musitseerimisega. Muusikateraapias ei nõua musitseerimine muusikalist ettevalmistust. Mängitakse peamiselt lihtsalt käsitsetavatel rütmi- ja plaatpillidel. Kindla helikõrgusega instrumentide (näiteks klaveri) kasutamisel ei ole tähtis, et neid käsitsetakse nii, nagu seda teevad professionaalsed muusikud. See, kuidas neist helisid esile kutsuda, on iga inimese fantaasia vili. Oluline ei ole esteetiliselt kaunis muusikaline tulemus. On tähtis, et inimene saab end muusikainstrumendi abil avada, ennast seeläbi paremini tunnetada, vajadusel endast välja elada tunne või emotsioon, mida mõnel teisel viisil on raske või isegi võimatu teha. Musitseerimine vähendab automaatseid kaitsereaktsioone, nii suheldakse pilli mängides iseendaga sageli seda teadvustamata. Musitseerides on hea õppida kontakti võtma oma sisemaailmaga, õppida tundma seda, mis peitub meie sees.
Peamise musitseerimistehnikana on muusikateraapias kasutusel improvisatsioon, samuti kasutatakse mitmesuguseid teraapiliselt eesmärgistatud struktureeritud muusikalisi tegevusi, varemloodud muusikapalade interpreteerimist, kaasamängu mõnele muusikapalale vms. Aktiivse muusikateraapia alla võib liigitada ka muusikalise psühhodraama, kus rollimängudes kasutatakse suhtlemisvahendina muusikainstrumente.
Retseptiivne muusikateraapia on üldnimetajaks teraapiatehnikatele, milles muusikat kuulatakse teraapilistel eesmärkidel. Muusika kuulamine muusikateraapia protsessis on enamasti aktiivne tegevus. Klient peab püüdma end ümbritsevast välja lülitada ning keskenduma üksnes kuulatavale muusikale, laskma muusikal endast läbi voolata, ennast muusikast kaasa viia. Oluline on jälgida, mis meis kuulamise ajal toimub ning pärast kuulamist-kogemist teadvustada esile tulnud mõtted, fantaasiad, kujutlused, tunded – see on (enamasti metafoorne) materjal meie sisemaailmast, mille lahtimõtestamise, teadvustamise ja aktsepteerimise abil on võimalik endas paremale selgusele jõuda.
Muusika on oma olemuselt abstraktne, mistõttu on igaühel võimalik seda vabalt tõlgendada ning sellesse oma tundeid ning emotsioone projitseerida. On täheldatud, et muusikal on võime tuua sõnad kergelt esile. Muusika loob teatava distantsi inimese ja probleemi vahele, nii et sageli klient ei teadvustagi kõnelemise ajal, et muusikast rääkides avab ta tegelikult iseennast.
Peamised kuulamistehnikad on projektiivne kuulamine, juhendatud muusikalised kujutlusmatkad, lõdvestumine muusika abil, projektiivne liikumine, muusika maalimine, muusikast ajendatuna luuletuste ning juttude kirjutamine.
