Põhikiri

EESTI MUUSIKATERAAPIA ÜHINGU põhikiri

1. ÜLDSÄTTED
   1. Mittetulundusühingu nimeks on EESTI MUUSIKATERAAPIA ÜHING (edaspidi põhikirjas ÜHING). 
   2. Ühingu asukoht on Tallinn. 
   3. Ühing on muusikaterapeute ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks on muusikateraapia valdkonna, kutse ja oma liikmete arengu toetamine.
   4. ÜHING on asutatud 1990. aastal. 
   5. ÜHING on oma eesmärkide saavutamisele suunatud tegevusega kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast. 
   6. ÜHINGUL on oma nimetusega pitsat ja sümboolika. 
   7. ÜHINGU majandusaastaks on kalendriaasta.

2. TEGEVUSE EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE
   1. ÜHINGU tegevuse eesmärkideks on:
      1. koondada muusikateraapiaga tegelevaid spetsialiste; 
      2. seista muusikaterapeutide kutse väärtustamise eest;
      3. tõsta muusikateraapia-alast teadlikkust ja informeeritust ühiskonnas; 
      4. arendada muusikaterapeutide väljaõppe ning täiendkoolituse võimalusi, töötada välja ja hoida ajakohasena muusikaterapeudi kutsestandardid; 
      5. tagada põhikirjalise tegevusega seotud majandustegevus. 
   2. Oma eesmärgi teostamiseks ÜHING:
      1. toetab oma liikmete tegevust, edendab omavahelisi kontakte ja erialast võrgustikutööd; 
      2. esindab Eesti muusikaterapeute rahvusvahelistes muusikateraapia kogukondades ja ühingutes;
      3. kogub ja süstematiseerib muusikateraapiasse puutuvat teavet, teeb selle liikmeile ja teistele huvitatud osapooltele kättesaadavaks; 
      4. korraldab nii avalikke kui liikmetele suunatud koolitusi ja konverentse; 
      5. korraldab liikmetele supervisioone ja kovisioone; 
      6. peab muusikaterapeutide registrit; loob muusikaterapeudi kutsetasemete  astmed;
      7. toetab teadustööd,
      8. töötab välja muusikateraapia alaseid õppe- ja teraapiaprogramme ning metoodikaid; 
      9. ühtlustab emakeelsete muusikateraapia terminite kasutamist; 
      10. annab välja trükiseid, heli- ja videosalvestisi valdkonna arendamiseks; 
      11. informeerib avalikkust muusika toimesse puutuvates küsimustes;
      12. teeb koostööd organisatsioonidega, kellega on ühiseid eesmärke; 
      13. sätestab kutsetegevuse eetikanõuded ja jälgib nende täitmist. 

3. ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD
   1. ÜHINGU liikmeskonna moodustavad liikmed ning auliikmed. 
   2. ÜHINGU liikmeteks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, kes kasutavad oma kutsetöös muusikat terapeutilistel eesmärkidel. 
   3. Uue liikme võtab tema kirjaliku avalduse põhjal vastu juhatus oma otsusega. 
   4. Liikmed jagunevad täisliikmeks ja soodustatud liikmeks. 
   5. Täisliikmeks on ÜHINGU liige, kelle professionaalne tegevus ja pädevus vastavad muusikaterapeudi kutsetaseme nõuetele; 
   6. Soodustatud liikmeks on ÜHINGU liige, kes on muusikaterapeudi väljaõppes või on taotlenud soodustusega liikmemaksu. Soodustatud liikme staatust taotlev liige esitab vastava avalduse ühingu juhatusele.
   7. ÜHINGU liikmetel ja auliikmetel on võimalus astuda ÜHINGUST välja esitades avalduse juhatusele. Liige saab välja astuda ainult majandusaasta lõpul. Väljaastumise avalduse esitamine ei vabasta kohustusest tasuda vastava kalendriaasta liikmemaksu.
   8. ÜHINGU liikmel on õigus  peatada oma tegevus ÜHINGUS kalendriaasta lõikes, esitades sellekohase kirjaliku avalduse juhatusele. Liige saab liikmelisust peatada ainult majandusaasta lõikes. Liikmelisuse peatumine vabastab liikmemaksu tasumise kohustusest liikmelisuse peatamise kalendriaasta osas. 
   9. Liikmelisust ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
   10. ÜHINGU liikme võib ÜHINGUST välja arvata:
       1. liige ei ole tasunud eelneva majandusaasta liikmemaksu majandusaasta 31. jaanuariks; 
       2. liige on läinud vastuollu ÜHINGU põhikirjas või eetikakoodeksis sätestatud printsiipidega ning selles osas on teinud ÜHINGU eetikakomisjon vastava esildise juhatusele;
       3. liige on esitanud ühingusse vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine ühingu liikmeks ei olnud õiguspärane;
       4. liikme surma korral. 
   11. Juhatus teavitab välja arvatud liiget tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult.
   12. Auliikmed
       1. Auliikmeks võib olla isik, kellel on erilisi teeneid ÜHINGU tegevuse arendamisel ja ühingu tegevuse valdkonnas. 
       2. ÜHINGU juhatus teeb üldkogule auliikme kinnitamiseks ettepaneku ning selle kinnitab üldkoosolek. 
       3. Auliige on vabastatud liikmemaksust.

4. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
   1. ÜHINGU liikmetel on õigus:
      1. valida ja olla valitud ÜHINGU juhtorganitesse; 
      2. osaleda ÜHINGU üritustel; 
      3. teha ettepanekuid üldkoosolekule ja arupärimisi juhatuse töö kohta; 
      4. kasutada juhatuse poolt kehtestatud korras ÜHINGU vara ja ühingu kasutuses olevat mittekonfidentsiaalset teavet; 
      5. organiseeruda erinevate töösuundade alusel, kuuluda samaaegselt mitmesse allstruktuuri. 
   2. ÜHINGU liikmetel on kohustus:
      1. osaleda üldkoosolekutel; 
      2. aidata aktiivselt kaasa ÜHINGU eesmärkide saavutamisele; 
      3. tasuda liikmemaksu ettenähtud suuruses ja tähtajal; 
      4. järgida ühingu põhikirja, kutsetasemeid ning kutsetegevuse eetikanõudeid; 
      5. tasuda rahalised ja materiaalsed võlgnevused ÜHINGUST väljaastumise või tegevuse peatamise päevaks.

5. ÜLDKOOSOLEK
   1. ÜHINGU kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, kus igal ühingu liikmel on üks hääl. 
   2. Ühingu liige saab anda volituse enda esindamiseks üldkoosolekull teisele ühingu liikmele koostades selleks digitaalselt allkirjastatud volituse ning edastades selle enne üldkoosoleku toimumist juhatusele. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.
   3. Üldkoosolekul koostatakse seal osalevate liikmete nimekiri, millesse kantakse üldkoosolekul osalevate liikmete nimed, häälte arv, osalemise viis (füüsiliselt, veebis), samuti liikme esindaja nimi, kui liige on volitanud kedagi ennast esindama. Koosolekul osalejate nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul füüsiliselt kohal olev liige või liikme esindaja. Veebi kaudu osalejad allkirjastavad osalejate nimekirja digitaalselt.
   4. Üldkoosoleku valmistab ette ja kutsub kokku juhatus mitte harvem kui üks kord kalendriaastas enne 31. märtsi. Üldkoosolek kutsutakse kokku ka vähemalt 1/10 liikmete nõudmisel, mis peab olema esitatud juhatusele kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjuse. Kui juhatus ei kutsu nimetatud asjaoludel üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad selle ise kokku kutsuda samas korras kui juhatus. 
   5. Üldkoosoleku toimumise aja teatab juhatus liikmetele vähemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette. 
   6. Üldkoosoleku otsused, välja arvatud otsus tegevuse lõpetamise, põhikirja ja tegevuse eesmärgi muutmise kohta, võetakse vastu lihthäälteenamusega. 
   7. Tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 ÜHINGU liikmete nõusolek. 
   8. Põhikirja muutmise ja tegevuse lõpetamise otsus loetakse vastu võetuks, kui selle poolt on hääletanud 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. 
   9. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
      1. põhikirja muutmine; 
      2. tegevuse eesmärgi muutmine; 
      3. ÜHINGU teise ühinguga ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise otsustamine; 
      4. juhatuse ja revisjonikomisjoni suuruse ja koosseisu määramine; 
      5. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramine;
      6. juhatuse liikmete ennetähtaegne tagasikutsumine; 
      7. liikmemaksu suuruse määramine   juhatuse ettepaneku alusel; 
      8. eetikanormide kehtestamine; 
      9. eetikakomisjoni liikmete määramine; 
      10. majandusaasta aruande kinnitamine; 
      11. ÜHINGU kinnisasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine; 
      12. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine; 
      13. muud küsimused, millised ei ole antud juhatuse pädevusse. 

6. JUHATUS
   1. ÜHINGU tegevust juhib üldkoosolekute-vahelisel perioodil vähemalt kolmeliikmeline juhatus. 
   2. Juhatuse liikmed valitakse üldkoosolekul hääletuse teel kaheks aastaks. Juhatuse liikmed võivad järjest ametis olla kuni kuus aastat. Taasmäärata juhatusse võib neid kahe aasta möödudes. 
   3. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest juhatusele kirjaliku avaldusega. Juhatus edastab tagasi astuva juhatuse liikme avalduse üldkogule. Kui välja astumise järgselt on juhatuses vähemalt kolm liiget, ei kutsuta kokku erakorralist koosolekut ning uus juhatuse liige valitakse järgmisel üldkogul”.
   4. Juhatuse tööd juhib esimees, kelle valivad endi hulgast juhatuse liikmed kaheks aastaks.
   5. Juhatuse kutsub kokku esimees vastavalt vajadusel, kuid mitte harvem kui neli korda aastas. 
   6. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab esimehe hääl. 
   7. Juhatuse pädevusse kuulub:
      1. tegevuse korraldamine vastavalt põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele; 
      2. üldkoosoleku ettevalmistamine ning liikmetele selle toimumisest ja päevakorrast teatamine; 
      3. liikmeskonna kohta arvestuse pidamine; 
      4. liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine juhatuse häälte enamusega; 
      5. liikmemaksu suuruse muutmisettepaneku tegemine üldkogule ja maksetähtaja määramine liikmemaksu arvetele; 
      6. volituste andmine ühingu esindamiseks; 
      7. varade käsutamine ja kasutamine ning vastutus selle eest; 
      8. raamatupidamise korraldamine ja majandusaasta aruande koostamine; 
      9. tööplaani koostamine; 
      10. liikmete informeerimine ÜHINGU ettevõtmistest; 
      11. aasta eelarve ettevalmistamine ja kinnitamine; 
      12. ülesannete ja vastutuse jaotamine juhatuse liikmete vahel; 
      13. eetikajuhtumi menetlemiseks eetikakomisjoni liikmetest töörühma moodustamine;
      14. lepinguliste töötajate pädevuse ja vastutuse määramine; 
      15. üldkoosoleku juhataja määramine; 
      16. sümboolika kinnitamine; 
      17. osutatavate teenuste ja nende eest tasumise määrade kinnitamine;
      18. ühingu tööd reguleerivate sisekordade kinnitamine. 

7. VARA
   1. ÜHINGU omanduses võib olla igasugune vara, mis on vajalik põhikirjaliseks tegevuseks. 
   2. ÜHINGU vara moodustub liikmemaksudest, annetustest, sihtotstarbelistest eraldistest, laenudest, põhikirjalisest eesmärgist tulenevate sündmuste korraldamisest, pärandustest ja muudest laekumistest. 

8. ARUANDLUS JA KONTROLL
   1. ÜHINGU tegevust kontrollib sõltumatu kontrollorgan: revisjonikomisjon. 
   2. Revisjonikomisjoni valib üldkoosolek kaheks aastaks. Komisjoni suuruse määrab üldkoosolek. 
   3. Revisjonikomisjon esitab kontrolli tulemustest üldkoosolekule aruande. 

9. ÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LIKVIDEERIMINE
   1. ÜHINGU ühinemine teise ühinguga, jagunemine või likvideerimine toimub seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud alustel. 
   2. ÜHINGU tegevuse lõpetamisel järelejäänud vara jaotatakse riigile, kohalikule omavalitsusele või teistele samalaadilistele ühingutele Eestis kasutamiseks samal eesmärgil. 

Vastuvõetud Eesti Muusikateraapia Ühingu üldkoosolekul Tallinnas, 28.03.2014.
Muudetud Eesti Muusikateraapia Ühingu üldkoosolekul Tallinnas, 23.03.2024.